Keila Linnavolikogu 17. istung toimub teisipäeval, 31. jaanuaril 2023. a kell 18.00 Keila Linnavalitsuse saalis.
Päevakorras:
1.Linnapea aruanne
2. Keila Linnavolikogu 24. novembri 2020 määruse nr 15 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Keila linnas“ muutmine
Keila Linnavolikogu muutis oma 2020.aasta määrust „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Keila linnas“ kaotades suure pere toetuse ja ravimitoetuse. Seni kehtinud perekonna sissetulekust mittesõltuvat Suure pere toetust maksti üks kord aastas lapsevanemale, kes kasvatab vähemalt nelja alaealist last. Toetusliik tunnistati kehtetuks, sest Riigikogu poolt vastu võetud perehüvitiste seaduse kohaselt makstakse alates käesolevast aastast toetust suuremates summades – esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot, lasterikka pere toetust 3-6 last kasvatavale perele 650 eurot ja 7 või enamat last kasvatavale perele 850 eurot ning üksikvanema lapse toetust 80 eurot. Suurenenud peretoetused tagavad suurtele peredele (3-e ja enamlapselised) igakuiselt varasemast parema toimetuleku. Vahendid suuname eelarves sissetulekust sõltuva toetusliigi alla lastega pere toetus, kus juba viimasel aastal on toetusvajadus suurenenud eelkõige 1- ja 2- lapseliste perede ja üksikvanemaga perede hulgas. Perekonna sissetulekust sõltuv toetusliik ravimitoetust maksti retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks apteegist väljastatud nimelise arve/kviitungi alusel üks kord kvartalis. Igapäevane praktika on näidanud, et lisaks retseptiravimitele on tihti väga suur vajadus just käsimüügiravimite, hügieenivahendite või hoopis visiiditasu kompenseerimiseks ja seda juba jooksval kuul, kui kulutused on tehtud. Seetõttu saab vabanenud vahendite arvel ravimeid kompenseerida sissetulekust sõltuva toetusliigi Muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus alt vajadusepõhiselt ja lisaks retseptiravimitele ka käsimüügiravimite osas.
3. Keila linna 2023. aasta eelarve vastuvõtmine
Keila Linnavolikogu võttis vastu Keila linna 2023. aasta koondeelarve ja Keila linna 2023. aasta eelarvest makstavate toetuste määrad. Keila linna 2023. aasta eelarves on põhitegevuse tulude mahuks kavandatud 23 114 318 eurot.
Keila linna 2023. aasta eelarves on planeeritud tulusid 23,1 miljonit eurot, mida on 9,3% rohkem kui 2022. aastal. Suurim tulu on maksutulud, mis moodustavad 62,6% põhitegevuse tuludest. Maksutuludest moodustab üksikisiku tulumaks 14 300 000 eurot, maamaks 150 000 eurot ja reklaamimaks 10 000 eurot. 2023. aastal laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. 2023. aasta üksikisiku tulumaksu laekumine on 2022. aasta planeeritud laekumisest 10% suurem, arvestades 2022. aasta tegelikku tulumaksu laekumist ja Rahandusministeeriumi majandusprognoosis välja toodud kohalike omavalitsuste tulumaksu kasvu aastatel 2023-2026. Maamaksu laekumise prognoosimisel lähtutakse 2022. aasta tegelikust laekumisest.
Tööjõukulude osas on tasude kasv 23,9% planeeritud üldhariduskooli ja lasteaia õpetajatel, muusikakooli õpetajatel 17,7% ning teistes palgafondides üldiselt 8%. Töötasu miinimummäär tõusis 725 euroni, üldhariduskoolide õpetajate miinimumtasu 1749 euroni ja lasteaedade õpetajate miinimumtasu 1575 euroni.
2023. aasta kavandatava eelarve põhitegevuse kulude maht on 563 054 eurot. Tänavate korrashoiule ja uuendamisele ette nähtud 164 000 eurot. Tänavate korrashoiuks planeeritud majanduskulud koosnevad tänavate jooksvast remondist ja muudest ühekordsetest töödest. Tänavate jooksev remont kujutab endast põhiliselt kevadist ja suvist löökaukude remonti, teekatte taastusremonti, äärekivide vahetust ja kruusateede hooldust. Täidetakse Keila linna kehtiva arengukava tegevuskava aastateks 2023-2026 alaeesmärki nr 8 ja nähakse ette liikluskorralduse ja ühistranspordi kulud 2023. aastal summas 96 099 eurot, mis kasutatakse Keila linnasisesele ühistranspordile vastavalt ÜTK-ga sõlmitud koostöölepingule.
Avalike alade puhastamiseks ja korrashoiuks, mis hõlmab teede- ja tänavate hooldusteenust; linna haljasalade, parkide, kõrghaljastuse, kergteede, linnamööbli jms aastaringset hooldust ning väikeremonti, on 2023. aasta eelarves planeeritud 330 000 eurot. Alates 2022. aastast teostab teede- ja tänavate korrashoidu EKT Teed OÜ. Haljasalade ja parkide aastaringset hooldust teostab kuni 2023. aasta 1. juulini riigihanke lepingu alusel Turf OÜ. Regulaarset hooldust teostatakse vastavalt hooldusklassi nõuetele 70 ha suurusel rohealal. Planeeritud vahendid on vastavalt lepingule 96 000 eurot. 2023. aasta heakorrakulude hulka planeeritud linna avalikke alasid heakorrastada – istutada puid ja põõsaid ning teostada kõrghaljastuse hoolduslõikust. 2023. aastal on suurimateks kuluartikliteks planeeritud kaitsealuse Keila mõisa pargi ja rannaala hooldustöödeks 36 000 eurot ja Keskpargi hoolduseks 50 000 eurot. Tänavavalgustuse korrashoiukulud koosnevad põhiliselt hoolduskuludest ja elektrienergia maksumusest ning moodustavad kokku 140 000 eurot.
Alusharidusele on planeeritud kokku 5,4 miljonit eurot, esimese ja teise astme haridusele 8,7 miljonit eurot, muusikakoolile 731 057 eurot.
Sotsiaalkaitsele on planeeritud summas 2,47 miljonit eurot.
Muu vaba aeg, kultuur, religioon kulude kavandatav kogusumma on 89 100 eurot. Selle eelarve osa toetuste kogusummas 45 500 eurot kajastatakse kultuuripreemiat, aasta tegija ja aasta sündmuse preemiaid, elanikkonna kampaania raames makstavaid toetuseid ja eraldisi kirikuhoone remonditoetuseks.
Sporditegevusele on kavandatud noorte huvitegevuse toetusteks 122 000 eurot, mis jaguneb kaheks erinevaks toetuseks: 77 000 eurot jaotatakse spordiklubidele vastavalt kehtivale noorte huvitegevuse toetuse korrale ja 45 000 eurot jagatakse vastavalt huvitegevuse kavale täiendava huvitegevuse toetusena. Sellest toetusest osa katab riik oma huvitegevuse toetuse meetmega. Toetuse suurus selgub pärast riigi eelarve ja toetusfondi kinnitamist. Sporditegevuse majandamiskulude eelarve on 409 970 eurot, millest suuremad kulutused planeeritakse summas 282 000 eurot Keila Tervisekeskuse ja Keila Kooli spordisaalide rendiks – selle eest on linna spordiklubidele linna spordibaaside kasutamine tasuta. Terviseradade ja välibaaside hoolduseks on planeeritud 48 000 eurot. Linna võistlusteks ja liikumisega seotud üritusteks on kavandatud 35 000 eurot. Puhkeparkide ja -baaside kuludeks on kavandatud 126 000 eurot, mis tagab planeeritud tegevuste finantseerimise. Vaba aja huvitegevuse all on kavandatud kogukonna tegevus- ja projektitoetusteks 45 000 eurot, Vaba aja ürituste tegevuskuludeks planeeritakse 42 281 eurot. Nimetatud summas viiakse läbi erinevaid ülelinnalisi üritusi ja kampaaniaid sh vabaühenduste ja ettevõtjate ümarlaud, Keila sõpruslinnade võõrustamine Keila päevade raames „Keila 85“, Loode-Eesti turismiarenduse võrgustiku raames piirkonna turismi ja Porikuu festivali ühisturundus, lahingu aastapäeva tähistamine, Pööripäeva tähistamine, loomelinnaku mõttetalgud, laulu- ja tantsupeokulud, eakate komisjoni ja noortevolikogu kulud.
Keila Noortekeskus on noortele eesmärgistatud vaba aja sisustamise võimalusi, ennetustegevusi ja üritusi korraldav ning vahendav asutus. 2023. aastal on prioriteetideks noorteinfo ja mobiilse noorsootöö arendamine, jätkub noorte ettevõtlikkuse suuna toetamine. Keila Noortekeskuse tööjõukulu tõus on planeeritud vastavalt linna üldise personalipoliitikaga. 2023. aastaks moodustavad tööjõukulud koos lepinguliste töötajatega 209 053 eurot. Majandamiskuludeks kavandatakse 127 933 eurot.
Harju Maakonnaraamatukogu kohaliku eelarve mahuks 391 994 eurot. Planeeritavale omavahendite eelarvele lisanduvad riigieelarvelised eraldised summas 359 117 eurot.
Keila Kultuurikeskuse eelarve maht on planeeritud 435 216 eurot. Tööjõukulusid planeeritakse 215 675 eurot ja majandamiskulud on kavandatud summas 219 341 eurot.
Harjumaa Muuseumi 2023. aasta põhitegevuse kulude planeeritav maht on 344 075 eurot, millest Kultuuriministeeriumi muuseumide tegevustoetus katab 186 138 eurot.
2023.aastal Keilas makstavate toetuste määrad on: sünnitoetus – 500 eurot lapse kohta; esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 150 eurot lapse kohta; juubelitoetus – 50 eurot juubilari kohta; eestkostel oleva lapse toetus – 50 eurot lapse kohta kuus; erivajadusega lapse transpordi toetus – kuni 160 eurot igas kuus, millal toimub õppetöö, (isikliku sõiduauto kasutamise korral 0,2 eurot kilomeetri kohta); hooldajatoetus puudega lapse hooldajale – 70 eurot lapse kohta kuus; hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale – 70 eurot hooldatava kohta kuus; matusetoetus – 240 eurot lahkunu kohta; lastega pere toetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; koolieelse lasteasutuse osalustasu toetus – kuni 87 eurot lapse kohta kuus; vajaduspõhiselt laste huviringi- ja laagritoetus – kuni 200 eurot lapse kohta aastas; muudel põhjendatud juhtudel eraldatav sotsiaaltoetus – kuni 400 eurot aastas; koolieelse eralasteasutuse ja koolieelse eralapsehoiuteenuse toetuse piirmäär – kuni 470 eurot ühe lapse kohta kuus.
4. Keila Linnavolikogu 30. oktoobri 2018 määruse nr 11 „Keila linna kaasav eelarve“ muutmine
Linnavolikogu muutis oma 30. oktoobri 2018 määrust 11 „Keila linna kaasav eelarve“. Edaspidi on kaasava eelarve suurus eelarveaastal määratud kindlaks Keila linnavolikogu poolt kinnitatud Keila linna arengukava tegevuskavaga vastava aasta kohta. Summa lisatakse vastava aasta eelarvele.
5. Rahalise kohustuse võtmine
Linnavolikogu lubas Keila Linnavalitsusel läbi viia kaheksa riigihanget, mille tulemusel sõlmitakse lepingud tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja võtta seoses nendega rahalisi kohustusi. Linnavalitsusele anti luba korraldada avatud hankemenetlus „Keila linna parkide ja haljasalade aastaringne hooldamine 2023-2026“, lepingu tähtajaga kuni 3 aastat; avatud hankemenetlus „Paldiski maantee rekonstrueerimine ja valgusfoori paigaldus“, lepingu täitmise tähtajaga kuni 1 aasta; lihthankemenetlus „Sõiduauto kasutusrent“, lepingu tähtajaga kuni 5 aastat; lihthankemenetlus „Keila Kooli (Ehitajate tee 1) ATS süsteemi soetamine“, lepingu tähtajaga kuni 1 aasta; lihthankemenetlus „Keila Kooli (Ehitajate tee 1) arvutiklassi arvutihange“, lepingu tähtajaga kuni 5 aastat; alla lihthanke piirmäära hange „Keila terviseradade detailplaneeringu koostamine“, lepingu tähtajaga kuni 2 aastat; alla lihthanke piirmäära hange „Keila Lasteaed Vikerkaar võrguseadmed“, lepingu tähtajaga kuni 3 aastat; alla lihthanke piirmäära hange „Konsolideeritud aastaaruannete auditeerimine“, lepingu tähtajaga kuni 2 aastat.
6. Keila linnas asuvate Luha tn 11 ja Luha tn 13 kinnisasjadele sundvalduse seadmine avaliku kasutusega kergliiklustee talumiskohustuse kehtestamiseks
Linnavolikogu seadis Keila linna kasuks tähtajatu sundvalduse Luha 11 ja Luha 13 korteriomandite osale avalikult kasutatava kergliiklustee ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks, korrashoiuks ja muul viisil kasutamiseks tänavavõrgu toimimise tagamise eesmärgil. Keila linn tagab sundvalduse ala heakorra, hoolduse, remondi ja täidab muid tee omaniku kohustusi ning kannab kõik sellega seotud kulud.
7. Keila Linnavolikogu 27. jaanuari 2015 määruse nr 2 „Eralapsehoiuteenuse toetamise kord“ muutmine
Keila Linnavolikogu muutis oma 27. jaanuari 2015 määrust „Eralapsehoiuteenuse toetamise kord“ muutmine nii, et edaspidi makstakse toetust juhul, kui lapsevanema omaosalus ei ületa 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus. Toetuse suurus ja lapsevanema omaosaluse määr sõltuvad sellest, kas lapse ja mõlema vanema või üksikvanema või hoolduspere vanema või eestkostja elukoht on toetuse ja omaosaluse tasumise kohustuse tekkimise aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel Keila linn ja lapsehoiuteenuse kasutamise päevade arvust nädalas ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus. Kui lapsehoiuteenuse osutamine algab või lõpeb kalendrikuu kestel, siis makstakse toetus lähtudes lapsehoiuteenuse tegelikust kasutusajast.
8. Keila linn, Pargi 30 ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Linnavolikogu kehtestas Pargi 30 ning lähiala detailplaneeringu (arhitekt Anne Kose). Detailplaneeringuga muudetakse kinnistu sihtotstarve osaliselt elamumaaks, liiklusmaaks ja haljasala maaks, määratakse planeeritavale maa-alale, Keila Haigla hoonest põhja poole ehitusõigus 6 kuni 5-korruselise kortermaja ehitamiseks (maksimaalselt 120 korterit), määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, määratakse juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht ning servituutide vajadus. Detailplaneeringuga muudetakse kehtiva Keila linna üldplaneeringu kohane ühiskondlike ehitiste maa juhtotstarve osaliselt elamumaaks.
9. Keila linna 2023. aasta kultuuripreemia määramine
Keila Linnavolikogu määras vastavalt kultuurikomisjoni ettepanekule 3000 euro suuruse Keila linna kultuuripreemia 2023. aastal Peep Pahvile ja Üllar Kerdele treeneritöö eest, mille tulemusena jõudis Keila esindusmeeskond korvpalli meistriliigasse. Keila linna 2023. aasta kultuuripreemia antakse koos Keila linna aukirjaga Keila linnapea Enno Felsi poolt laureaadile üle Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsert-aktusel, mis toimub 23. veebruaril 2023 Keila Kultuurikeskuses.
10. Keila linna jaoskonnakomisjonide moodustamine ja liikmete nimetamine
Linnavolikogu moodustas Keila linna jaoskonnakomisjonid ja nimetas komisjonide liikmed. Riigikogu valimisteks moodustati Keilas kaks jaoskonnakomisjoni (jaoskonnakomisjon nr 1 9-liikmelisena ja jaoskonnakomisjon nr 2 8-liikmelisena). Jaoskonnakomisjoni nr 1 (asub Keila Kultuurikeskuses) esimees on Aadu Kroon ning liikmed Katrin Sassi, Riina Heina, Jaana Ojala, Kätlin Paalaroos, Eve Maibak, Toomas Aasa, Eve Vahar, Katrin Leppik, asendusliikmed Valdur Vacht ja Katri Reimann. Jaoskonnakomisjoni nr 2 (asub Harju Maakonnaraamatukogus) esimees on Raili Särev ning liikmed Sven Andrejev, Kristel Kõrvits, Heidi Kena, Eve Eelmäe, Märt Jamnes, Sirje Kaur, Piia Peterson, asendusliikmed Kristel Karro ja Tarmo Rande .
11. Rahvakohtunikukandidaatide valimine
Linnavolikogu otsustas salajase hääletuse tulemusel esitada Harju Maakohtu rahvakohtuniku kandidaatideks Lidia Merimaa ja Rain Truu.